Kreeka ei taha euroriikidelt enam sentigi laenu, lausus Syriza juhtiv majandusmõtleja Yanis Varoufakis Helsingin Sanomatele.
- Kreeklased eile ajalehekioskis lugemas Syriza valimisvõidust. Foto: epa
„On ennekuulmatu, et meid oodatakse laenavat tavaliselt soomlaselt, sakslaselt, slovakilt. Laename teilt raha, et võiksime kühveldada seda Euroopa Keskpanga musta auku,“ lausus Varoufakis, keda arvatakse saavat Kreeka uueks rahandusministriks.
„Üks eurooplane laenab teisele maksuvõimetule, et see võiks maksta keskpangale. Seda olukorras, kus keskpank sülgab raha. Seda pole nähtud kusagil läänemaailmas,“ ütles Varoufakis. Syriza majandusguru sõnul oleks lahenduseks Kreeka laenude tähtaegade kõrvaldamine ja tagasimaksude sidumine majanduskasvuga, nagu kunagi Argentiinas.
Avalikkuses küsitakse, kas Syriza soostub ELi, Euroopa Keskpanga ja IMFi nõudmistega, saamaks selleks kevadeks plaanitud 7,2 miljardit eurot, ilma milleta ei suudetaks jooksvaid kulusid katta. „Ära küsi minult, kuidas rahastamist kindlustame. Me ei taha seda! Oleme maksejõuetu riik. Meil ei ole õigust enam laenata midagi,“ märkis Varoufakis.
Kusagilt peavad rahad Kreeka riigi toimimiseks tulema. Kulud Syriza valimislubaduste täitmiseks aina lisanduvad. „Vastus peitub Euroopa investeerimispankades. Plaanime esitleda üleeuroopalist investeerimiskava, mis tõstaks mandri uuele kasvule. See ei tähenda vaid Kreekat, vaid kõiki riike, sh Soomet,“ lausus Varoufakis.
Plaani kohaselt laseks Euroopa Investeerimispank välja võlakirju, mida keskpank ostaks järelturult. „Praeguse plaani tulemusena ei ole Soome andnud meile mitte lihtsalt küllalt raha, vaid olete maksnud liiga palju,“ ütles Varoufakis.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.